Veel natuke minu tegevustest

Mida ma veel Saksamaal teinud olen?

Käisime perega kinos, juba 1. novembril, aga kuna aega napib ja kõik ununed, siis jäi see lihtsalt vahele. Saksamaa kino on muidugi jumala vinge, istumiskoht on nii suur, kui Lufthansa Business class'is . Ja muideks, Saksamaal ei ole kinos soolast popcorni, kõik on magus ja vanillisuhkruga!

Paar nädalat tagasi käisin oma klassiõega esimest korda elus golfi mängimas! Treener, kes on USAst, ütles, et algaja jaoks olen ma päris hea ja võiks ka päris trenni teha. Aga kes rööviks panka, et mulle varustust osta ja treeningu eest maksta?!?

Eile oli sakslastel ja ka teistelgi Püha Nikolausepäev. Pidin eelmine õhtu om a jalanõud puhastama ja öösel sain vastutasuks Milka Jõulumehe ja oma tugiõpetajalt Lindt šokolaadist jõulumehe. Nädal varem sain vanematelt advendikalendri, oma vahetusisale tegin aga ise ühe imearmsa klaendri, Milka šokolaadist, Ta oli rabatud! 

Eks ma lõpetan tänaseks ja varsti jälle! 

Let it snow, Let it snow, let it snow! Viimased nädalad jõuluootuses!

Tervitused! Täis on saanud 4 kuud Saksamaal, jäänud on veel umbes 7 ! Kahjuks lendab aeg liiga kiiresti!

Kuid mis ma olen selle aja jooksul teinud?
 kodu-kool-sõbrad-kodutööd-lemmikloomad-trenn-söök-saksa keel-shoppamine-lugemine-unistamine!

Minust on saanud tõeline sakslane! Üleeile kirjutasin inglise keele kontrolltööd - üks analüü, kommentaar ja kiri. Ja arvake mis, terve teksti mõtlesin ma algul saksa keeles välja, siis tõlkisin paarkümmend sōna saksa keelest inglise keelde ja siis sain lõpuks tööga valmis! Päris huvitav - 9-aastane inglise keele oskus kaob juba nelja kuuga. 

Koolis on kõik normaalne, kuigi paljud ütlevad, et ma ei peaks nii palju õppima ja kõik kodutööd kaasa tegema. Aga siin on kool lihtne. Kodutöid pole liiga palju, sest kui sul on rohkem, kui 6 tundi päevas või kui sul on sama tund ka järgmisel päeval, siis ei anta midagi õppida. Kuid see nädal oli täiesti õudusunenägu : Mate, Inka ja Saksa kontrolltööd, ning kõik need kell 8 hommikul! 
Sain ka mõned KT tagasi: keemias sain 5 , klassi kolmas parim töö. Eks Pr. Solnsoni õppetunnid on kasu toonud!(Mõeldes MG-le)! Geograafias sain 4, mis pole samuti paha. Üldiselt olen parem, kui saksa keskmine õpilane, mis on üllatav, kuid mõned õpetajad ei arvesta parandades minu grammatikavigu.

Niisiis ka natuke päevakorraldusest :

05.45 Äratus
06.00 Hommikujooks
06.35 Pesema
06.40 Hommikusöök
07.40 Kooli
08.00 Kool
09.35 Esimene vahetund
10.00 Teine tund
11.30 Teine vahetund
11.50 Kolmas tund
13.20 Söögipaus
14.20 Neljas tund
15.50 Paus
15.55 Viies tund
17.30 Kool lõpuks läbi

Tavaliselt on mul neli tundi, aga kord kahe nädala tagant, kolmapäeviti, on kool kella poole kuueni. Siis läbi pimeda ja porise metsa tagasi koju! Õnneks sadas täna hommikul palju lund, ja ka terve päeva.

Eile käisin esimest korda ujumas, peale neljakuulist pausi. 1,5-tunnine trenn, peale seda olin kui kartulikott, mis lebas diivani peal. Kuid see on loomulik. Seega järgmisest nädalast kolm korda nädalas ujumine, kord nädalas tennis, üks kord sulgpall ja siis veel hommikujooks. Sellest peaks vast piisama!

Eelmine nädal käisime perega jõululaadal ja ka itaalia restoranis söömas. Oli ilus ja maitsev, kuid lumi, mis mind iga aasta Raekoja platsil jõuluturul rõõmustas, oli ainult unistusena ja mõtetena kaasas. Vihmasadu, see oli vast tore! Tagasi koju sõitis sadas siiski lund ning sai isegi lumesõda tehtud, kell pool kaksteist öösel!

Esimese advendi veetsime isa nõbu juures kohvipausil. Mõnus õhkond ja magusad tordilõigud hõõgveiniga, mis viisid kõigil keele alla!

Eks ma olen juba liiga palju rääkinud, kirjutan varsti uuesti! Aga lõpetuseks veel mõned pildi! Kuidas meeldib?

Tschüsi!

Kolm kuud Saksamaal , veel 5 nädalat vaheajani !

Tervitusi Saksamaal! Jällegist pean vabandama, et ei ole nii ammu kirjutanud.

Kōigile teadmiseks, mul läheb väga hästi. Kool on huvitavam kui Eestis. Olen juba 4 kontrolltööd kirjutanud : inglise keel 5-, saksa keel 4-, matemaatika 3 ja hispaania keel 5- . Pole paha!

Niisiis, selle pika aja jooksul on nii mõndagi toimunud.
Ich bin caroline ich bin marks sister. ( minu ōe kirjutatud)

Koolis olen kui sakslane, õpetajad ei te enam vahet, kas ma olen sakslane või eestlane. Muideks, kolme kuuga saab keele päris hästi selgeks saada, suurema osa jutust saan juba aru. Hommikuti loen ajalehte ja õhtuti vaatame perega saksa TV-d.

Sain oma perelt teada, et sõidame jõuluvaheajal Austriasse Alpidesse suusatama. Vinge, samas, pole ma kordagi veel mägedel suusatanud. Õnneks käisin kolmapäeval venna ja õdedega Suusahallis suusatamas. Algul oli päris lahe, aga kui seisad mäetipul ja alla vaatad, siis kaob kindlustunne. Päeva lõpuks sai juba enam-vähem normaalselt slaalomit sõita.

Sõpradega läbisaamine on hea, käisin mõnedega kinos, paariga jäätisekohvikus jm.

Oleksin äärepealt unustanud, käisin noorema õega Lääne-Saksamaa suurimas lõbustuspargis, Phantasialandis. Seal leidsin ka oma vana sõbra, Herr Einsteini. Pilt on all! Ameerika mäed, Tocano jm. Tahaks juba tagasi !

Nüüdsest luban, et kirjutan vähemalt korra nädalas, sest Teid ju ikkagi huvitab, mis minuga toimub!

Ehk järgmise nädalani!

Siin ka paar fotot!

VOL 2 Solingen

Niisiis käisime perega esimesel päeval Lennuplatsil kuumaõhupalle ja väikeseid lennukeid. Päris lahe oli ! Inimesed käisid toidutalongidega ringi ja paljud olid purjus.

Esimene koolipäev oli täiega vinge. Ükski õpetaja ei teadnud, et ma olen vahetusõpilane, nii et pidin ennast igas tunnis tutvustama. Muusika tunnis laulsime Bonney M laule, New Soul, Stir it up, Hotel Californiat, Wonderwalli, Californicationit jm. Hiljem mängisime süntesaatoritel New Souli ja järgmisel nädalal seda sama kongodel, trummidel, kitarril, klaveril, viiulil, trummidel jm nagu bänd. Teised laulsid. Video laen hiljem ülesse.

New Soul

Koolis on u 1400 õpilast, 5 - 13 klass. Minu klassis on 130 õpilast. Siiski pole me kõik koos, iga tund
on umbes 5 erinevat õppeainekursust, mille vahel tuleb valida. Nii et tunnis on umbes 30 õpilast.

Vahetunnid on 25 minutit ja kõik on alati õues. Väljas sööme hommikuvõileiba-Brottütet ja puuvilju. Kōik tulevad alati minu juurde ja küsivad imelikke küsimusi Eesti kohta või ajavad niisama juttu. Keegi muidugi ei teadnud Eesti kohta eriti palju. Eesti keel tundub neile kui itaalia keel - nii armas. Kui ütlen õudusööunenäod, siis kõik naeravad. Raske hääldada. Kui ütlen, et Eestis on talvel -20 C normaalne, siis küsivad nad, kas me elame igludes ja kuidas üldse talvel ellu jääme. Lumehanged on siin ka harukordne asi. Õnneks nüüd teavad kõik, et SKYPE tuleb Eestimaalt. Kas teil seal väikesel maal internetti on? Muidugi mitte !!! Me elame kiviajastus.

Minu sõbrad - Kimi, Leonie ja Max !

Paar pilti siis koolist ja koolitoidust. Koolisöök paljudele ei meeldi, selle asemel käime kooli kõrval asuvas toidupoes, sealt saab kõike. Aega on piisavalt, lõunapaus on 1 h. Haribo kommid on alati kaasas, sest neid tehakse Solingenis.

Elamusi täis esimesed neli nädalat Solingenis ! VOL 1

Kallid lugejad, armsad sōbrad !

Vabandan, et pole vääääga väääga ammu kirjutanud. Kool on nii kurnav ja alati on nii palju huvitavaid tegevusi, millest ei taha loobuda. Aga nüüd kōik pikemalt ja kronoloogiliselt.

Niisiis jōudsin ma neli nädalat tagasi oma aastaperre ! Nad tulid mulle rongijaama vastu ja meil tekkis kohe hea klapp omavahel. Sõitsime autoga koju, rääkisime palju ja seisime mõnda aega "Schtaus" (ummikus) . Koju jõudes näitasid nad mulle tervet maja ja ka minu tuba. Minu tuba on katusekorrusel, kaks korda suurem tuba kui mul Tallinas on. See on u 40 m2. Laualt leidsin ka üllatusmaiustused ja 2 kohvrit, mida olin eelnevalt postiga saatnud, et ei oleks liiga tülikas nendega rongis tegeleda, siiski 50 kg. Siin siis pilt maiustustest.

Magus, lecker, sooo good

Minu peres on isa, ema, vend ja kaks õde. Isa Thomas ja ema Margit on väga hoolivad ning sõbralikud, isa on professor ja ema töötab katolikus kirikus. Vend Lukas on 15-aastane ja olen koos temaga ühes klassis. Mängime temaga iga päev tennist . Õde Anna on 17-aastane ja tegeleb ratsaspordi ja tšellomängimisega. Õde Caroline (Ca) on 12-aastane ja mängib sulgpalli. Mul on perega täiega vedanud, kõik on nii avatud ja optimistlikud.

Berliin

                           Berliin on võrratu, või mitte?!?

Eelmine nädalavahetus käisin perega Berliinis. Läksime sinna rongiga, see tundus olevat lahe idee, ning nii see ka oli. Reede hilisõhtul, umbes kella 10 paiku jõudsime Karude linna. Ja see polnudki just selline Berliin, mida ma 4 aastat tagasi külastasin. Berliini ööelu on huvitav ja mitmekülgne. Kõik noored olid tulnud linnatänavatele välja, joogipudelid käes ja kaenlaall. Ja siis üks vana mees, u 45 , mitte eriti hästi hooldatud, käis tänaval ringi poekäruga ja kogus pudeleid. See on tegelikult päris hea äriidee. Ühe pudeli pant on 25 eurosenti ja tal oli neid umbes 150 ! 37-40 Eurot ühe ööga pole sugugi paha. Kes tahab, või  soovitada ka head kohta, kus neid Berliinis koguda!!! 

Ööbisime hotellis, üpris kena kohake. Kõige huvitavam oli see, et meie hotelli kõrval põles öösel diivnan. Aga see olevat normaalne Endises DDR Berliinis. Hommikul sõime ja siis läksime Berliini Müüri imetlema, ja see on tõesti imetlemist väärt. Paljud noored kunstnikud tegid oma tänapäevakunstiteoseid just sellele (verisele) müüril. Kui kõndida ringi Berliinis, siis see tundib olevat nagu kaks erinevat riiki. Lääneliku arhitektuuri ja elustiiliga Lääne-Berliin kihab inimestest ja poodidest. Endine kommunistlik Ida-Berliin on mulle nagu ajas tagasi minek. Vanad 5-korruselised majad ja suured laiad tänavad, nagu Varssavis või Moskvas.

Pärast jalutuskäiku käisime Arvutimuuseumis. See oli  huvitav, ma ei teadnud ennem nii palju arvutitehnoloogiast ja arvutimängudest. Õhtul läksime minu keelelaagripere sõprade juurde sünnipäevapeole. Nad elavad Ida - Berliini äärelinnas, Grünaus. Ilus koht, mis on täis rohelust. See oli tore pidu, palju inimesi ja imemaitsev toit. 

Ööbisime külalistemajas, Kus tagahoovis oli rand suure jõe kaldal. Läksime hommikul sinna ujuma. Pärast seda hommikusöök, sõit rongiga tagasi kesklinna, väike jalutuskäik ja rongijaama tagasi. Rongisõit koju ja õhtul kell 11 voodisse tudule ! 

Berliin on võrratu, ta on seda väärt !

Natuke lahkumisest ja rongisõidust

Nüüd ma siis olengi täieti üksinda hiigelsuures rongis. Rongil on 16 vagunit ja see sõidab Hamburgist Stuttgartini välja. Päris kurb on. Kõik olime saanud nii lähedasteks üksteisele selle lühikese aja jooksul. Aga jah, aeg lendab kiiresti, seda ei saa peatada. Veel päev tagasi olime  rõõmsad, naersime ja sõime. Nüüd on see lõbu läbi. Ei tea isegi, mida ootada. Nelja tunni pärast olen ma Kölnis, mulle täiesti võhivõõras linnas. Eks aeg näitab. Kahju oli öelda nägemist inimestele, kellega oled sa neli nädalat järjest palju üle elanud.  Samas olen ma väga põnevil, kuidas mind mu aastapere vastu võtab. Kas ma meeldin neile ja nad saavad mu tõeliseks pereks? Õnneks näen ma teid sõbrad Keskaastaseminaril või YES-il.

Esmaspäeval algab kool, ei suuda seda uskuda. Aga ma olen juba nii kaugele jõudnud, et tagasiteed enam pole. Kirjutan, kui olen oma uues kodus.

What does not kill you makes you stronger !

Time to leave everything behind, start from the beggining

Guten Morgen!

Täna on minu viimane hommik Schleswigis ja Dannewerkis. Kell 10.45 läheb rong, lähen Hamburgisse koos Neda ja Oguzcaniga. Siis sealt edasi Kölni. Kokku tuleb sõita 6 tundi, päris palju.


Eile oli viimane OLC(orientation language course) päev, hommikul olid kõik rõõmsad ja laulsime, kurbustase 0. Pärast lõunasööki kõik algas. Carmen ja Anja, meie gurud, tegid meile valmis armsad kingitused mälestuseks: postkaart, pilt saabumisest, CD muusika ja piltidega, origamilinnu . 

 

 

Present !!!

 

 

Minu armas rühm, I will never forget you ! All the memories we had !

 

 

 

 

 

 

Niisiis peale lõppu läksime koju, kõigil nutused näod peas. Kahju, et elu on niii raske ja lahkuminek on valus.

 

 

Olen põnevuses, mis toob mulle homne päev, kui ma näen oma aastapere.

 

PS: Eelmine nädalavahetus olin Berliinis ja neljapäeal oli lahkumispidu, kirjutan sellest lähemalt juba uues kodus...

 

 

TSCHÜS !!!!

 

Minu pere

Minu pere elab Klein-Dannewerkis, mis on 500 elanikuga külake, 5 km kaugusel Schleswigist, mis on juba suur linn. Peres on mul ema Bruni, isa Hugo ja vend Till. Samuti on õde Lena, kuid ta on praegu vahetusõpilasena Uus-Meremaal. Pere on väga sõbralik ja aktiivne, alati on midagi teha. Lauajalgpall, purjetamine, kajakitega või kanuudega sõitmine, jalgrattasõit, ujumine, batuudil hüppamine jne.

Ema on matemaatikaõpetaja Schleswigi koolis, väga kena ja hooliv inimene. Teeb alati maitsvat toitu ning busy-busy-busy. Isa Hugo on samuti õpetaja, ta on inglise keele õpetaja kutsekoolis. Tal on ka vend, Onkel Klaus, kuid minule on ta Santa Claus. Tal on valge habe, prillid ja kõht ees. Puudub ainult punane jõuluvanakostüüm. Nad mõlemad on suured motosõbrad. Minu kodu garaazis seisab 5 mootorratast ja tema venna kodus on 12 motikat. Täiega vinge !!!!

Till on 14-aastane ning käib 9.klassis. Talle meeldivad arvutimängud ja isaga mürada.  Samuti on meil koer thessa, kes on kahe koera segu, aga ei mäleta, missugused.

Minu tuba 4 nädalaks

Thessa



Maja !!!

Maja on meil suur, ma sain endale oma toa. Kõik on lahe ja vinge. Ehk kirjutan hiljem veel, praegu aga lisan mõned pildid.

Moin-moin Schleswigist

  Sprechen Sie Deutsch ?  Ja-ja, natürlich. Just  niimodi algas minu esimene päev keelelaagris.

Niisiis olen ma Saksamaal olnud 12 päeva ja aeg lendab kiiresti.

Eelmisel esmaspäeval algas keelelaager. Kuna koht, kus see toimub, ei asu minu kodust väga kaugel, siis otsustasid minu keelelaagrivanemad, et ma õiksin iga päev kooli rattaga sõita. Sinna-tagasi teeb kokku 10 km. Ma pole ausalt öeldes kunagi kooli rattaga sõitnud, aga alati tuleb midagi esimest korda teha. Kahjuks oli ilm vihmane.... Ma sain endale jalga kollased kalamehepüksid, mis oli täiega vinge. Kui Mark isaga koolimajja jõudsid, oli hommikusöök juba alanud, kuid see lõppes üpris kiiresti. Kõik naersid minu üle, ma olin ikka väga naljakas. Kahjuks ei ole mul sellest päevast pilti, aga hiljem käisime isaga purjetamas ning siis tegime ka pildi.

      Keelelaagripere sugulasega purjetamas, minu kollased püksid !!!

Meil on keelerühmas 10 inimest. Ali, Oguzhan ja Oguzcan - nemad on Türgist, Istanbul ja Ankara. Maili, mina ja Claudia - Eesti, natürlich. Siis on Galina Lätist, ülilahedad Neda Serbiast ja Adriana Rumeeniast. Veel on Aino Soomemaalt. Meie rühm on kõige targem ja tugevam keelerühm ning lisaks sellele oleme ka kõige crazimad. Me saame alati palju nalja ja naerda. Kõik on täiega sõbralikud ja käime peaaegu iga päev peale tunde linnas. Schleswig ei ole eriti suur linn, ca 30000 inimest, aga hubane ning rahulik paik suures Saksamaas.


Selle aja jooksul olen juba ka 2 korda purjetamas käinud, esimesed korrad minu elus. poleks kunagi mõelnud, et see nii lahe on. Minu perel siin on oma suvemaja ja ka oma purjekas. Mitte eriti suur, aga kolmekesi mahume ära küll. Samuti käisime pühapäeval ujumas, vesi oli soe, 21 C.

Reedel käisin vahetusperega kirikus mingi kohaliku superstaari filmi vaatamas, tuli välja, et see oli esilinastus. Muidugi oli kogu film saksa keeles, aga mõndagi ma juba ka mõistsin. Eriti hästi oli see, et kuna see oli komöödia, siis pidin lihtsalt naerma siis, kui teised inimesed naersid.



Meie tiim cityrallil !!! Neda, Maili, Me, Aino, Ali

Laupäeva hommikul käisime jalgratastel linnas, vanaema külastamas. Ta oli haiglas, aga nüüd on kõik korras. Siis tegime sisseoste ja sõitsime tagasi koju. Sõime, istusime autosse ja sõitsime Hamburgisse. Seal olid minu hostvanematel mingid vanad tuttavad, kellel oli sünnipäevapidu Saksamaa moodi. Enne seda oli meil aga piisavalt aega, et nautida ilusat ilma, jalutada mööda linna ning külastada ka Miniatur-WUNDERLANDI. See oli täiega äge koht. Umbes 10 erińevat ruumi, kus olid erinevad riikide ja lennujaamade koopiad, mis olid täiega lõbusad.

Hamburg - the city of canals



In Miniatur-Wunderland !!!



Kõik on lahe, ei ole enam eriti palju jõudu midagi kirjutada. Kui midagi uut ja lahedat toimub või kui tuju on, siis kirjutan. Loodan, et kõigile meeldib, sest lugejaid on palju. Varsti saab 1000 täis !!!!

Tschüs !!!